Haaʹlääk-a kueʹddlâʹstted?

Vuõiggâdvuõttkansleera vuäitt kueʹddlâʹstted, jõs eppââll, što veʹrǧǧneǩ, veʹrǧǧooumaž leʹbe jeeʹres õõlmâs tuâj hoiʹddjeei lij tåimmam lääʹjjvuâsttsaž naaʹlin leʹbe kuâđđam õõlǥtemvuõđees tieuʹdǩani. Ǩii täättas vuäitt kueʹddlâʹstted.

Vuõiggâdvuõttkansler ij uuʹd vuõiggâdvuõđlaž vuäʹpstummuž kueʹddlõʹsttjid.

Vuõiggâdvuõttkansleeʹr vuåppâmväldda kuulli veʹrǧǧneeʹǩǩ lie ouddmiârkkân 

  • riikk veʹrǧǧkonttâr da stroiʹttel
  • pueʹrrvââjjamvuuʹdi veʹrǧǧneeʹǩǩ, mâʹte pueʹrrvââjjamvuuʹdi da pueʹrrvââjjamõhttmi halltõõzz da luʹvddkååʹdd
  • kååddla veʹrǧǧneeʹǩǩ, mâʹte kooʹddi da kåʹddõhttmi halltõõzz da luʹvddkååʹdd. 

Veʹrǧǧoummu lie oummu, kook reâugga veʹrǧǧkõõskâst riikkâst, kååʹddest leʹbe jeeʹres õõlmâsõutstõõzzâst.

Jeeʹres õõlmâs tuâjaid hoiʹddjeei lie ouddmiârkkân reâuǥteʹmesvuõttkääʹšn da ååsktemstroiʹttel teʹl, ko tõk hoiʹddje lääʹjjmeâldlaž koʹrvvõõzzid, tuärjjõõzzid da jeältõõǥǥid. Lââʹssen õõlmâs tuâj hoiʹddjeei ouddmiârkkân privatt põrggâz, koin kååʹdd vuäʹstte tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid.

Kueʹddlâʹsttem ij muuʹtt leʹbe kååʹmet uvddum tuʹmmstõõǥǥ

Vuõiggâdvuõttkansler ij vueiʹt muʹtted leʹbe kååʹmted veʹrǧǧneeʹǩǩ tuejjeem tuʹmmstõõǥǥ. Vuõiggâdvuõttkansler ij ni vueiʹt mieʹrreed veʹrǧǧneeʹǩǩ ǩiõttʼtõõllâd ääʹšš oʹđđest. Jõs kueʹddlõʹstti haaʹlad vuäǯǯmes tuʹmmstõʹǩǩe muttâz, âlgg tuʹmmstõʹǩǩe ooccâd muttâz jääʹǩǩteeʹl uvddum muuttâsooccâmvuäʹppõõzzid. Ouddâl kueʹddlâʹsttem kannat täujja leeʹd vuõiʹǧǧest õhttvuõđâst veʹrǧǧnekka, koon ǩeäčč, što tõt lij tåimmam lääʹjj vuâstta. Nääiʹt äʹšš vuäitt seʹlvvned kueʹddlâʹsttemtää.

Looǥǥ kueʹddlâʹsttem seuʹrrjõõzzin pääiʹǩest: Mäʹhtt kueʹddelmäʹšš ouddan?

Måkam kueʹddelm vuõiggâdvuõttkansler ij ǩiõttʼtõõl?

Vuõiggâdvuõttkansler ij ǩiõttʼtõõl kueʹddelm, jõs

  • kueʹddelm kuâskk pâʹjjel kueʹhtt eeʹjj vuäʹmm ääʹšš, jõs ǩiõttʼtõõllma ij leäkku jeäʹrab mäinn
  • äʹšš lij ǩiõttʼtõõllâm vueʹlnn tåimmvälddsaž veʹrǧǧneeʹǩǩest
  • ääʹšš kuõskki tuʹmmstõʹǩǩe vueiʹtet ooccâd muttâz vuâkkõõzzmeâldlaž (takainallšem) muuttâsooccâmkuånstivuiʹm
  • kueʹddelm ij kuul vuõiggâdvuõttkansleeʹr tåimmväldda.

Vuõiggâdvuõttkansleeʹr tåimmväldda ij kuul vuåppâd

  • eeʹttiǩ-kååʹdd leʹbe eeʹttiǩ-kåʹddniiʹǩǩi toiʹmmjummuž
  • privattoummi da privattvuõiggâdvuõđlaž õutstõõzzi toiʹmmjummuž teʹl, ko tõk jie hååid õõlmâs tuâj. Privattvuõiggâdvuõđla õutstõõzz lie ouddmiârkkân vuässõsõhttõõzz, vuässõskååʹdd, õhttõõzz, baaŋk, aazzâlmvuässõsõhttõõzz, kõskkna ååsktemõhttõõzz, ämmatleett da ååskva liikkõõzz.

Vuõiggâdvuõttkansler, veäʹǩǩvuõiggâdvuõttkansler da veäʹǩǩvuõiggâdvuõttkansleeʹr sâjjsaž čåuʹdde aaʹššid, koi ǩiõttʼtõõllâm kooll siʹjjid, jiõččnânji. Sij jie tuʹtǩǩed kueiʹmeez juʹn tuejjeem čåuddmõõžžid.

Vuõiggâdvuõttkansler ij tuʹtǩǩed ääʹšš, koon eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššooumaž leʹbe veäʹǩǩvuõiggâdvuõttäʹššooumaž lij juʹn čåuddam leʹbe koon ǩiõttʼtõõlât seämma ääiʹj eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu kansliast. 

Vuõiggâdvuõttkansler ij ni ǩiõttʼtõõl eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššoummu ǩiõttʼtõõllâmnalla kuulli aaʹššid, peʹce serdd tõid vuõiggâdvuõttäʹššoummu ǩiõttʼtõõllâmnalla. Vuõiggâdvuõttäʹššooumže kuulli ääʹšš kueʹsǩǩe

  • peälštemviõǥǥid, raajjvärddjemstroiʹttel da rääuhstaaneemtuâjjlažkååʹdd
  • tuuʹrmid da stroiʹttlid, koid oummu leät välddam täättas vuâstta
  • frijjvuõđ äʹnstummuž, mâʹte ǩiddvälddmõõžž, tuõʹllʼjummuž leʹbe vaʹŋǧǧummuž.