Äššikirjealmo­lâšvuotâvaldâlem

Taat riehtikanslervirgáduv äššikirjealmolâšvuotâvaldâlem lii tohhum almos haldâttuv tiätuhaaldâšmist adelum laavâ (906/2019) 28 § miäldásávt äššikirjealmolâšvuođâ já almolâšvuotâprinsiip olášuttem várás. Valdâlem ulmen lii adeliđ almoskove tast, ete magareh tiätuamnâstuvah já äšširegistereh virgáduvâst láá, maht virgáduv tiätuhaldâšem lii čovdâččum já maht virgáduv tiätuamnâstuvâi tiäđuid já äššikiirjijd puáhtá finniđ kiävtun.

Äššikirjealmolâšvuotâvaldâlmáin olášuteh almolâšvuotâprinsiip já almos haldâttuv ávusvuođâ sehe ovdedeh peessâm almoláid tiäđoid já äššikirjijd. Valdâlmáin viggeh älkkeedittiđ tiätutáttumij ohtâlistem já toi toohâm riehtikanslervirgádâhân.

Riehtikanslervirgáduv äššihaldâšemvuáhádâh ana sistees äššikieđâvuššâm valdâleijee metatiäđuid kieđâvuššâmnáál pieijum aašijn já kieđâvuššâmnáál pieijein (nommâ já ohtâvuotâtiätu) sehe aašij kieđâvuššâmmudoin já čuávdusijn siämmáánáál ko toid lohtâseijee äššikiirjijn. Riehtikanslervirgádâh vaaldij kiävtun uđđâ äššihaldâšemvuáháduv 18.5.2020, kuás virgáduvâst sirdâšuvvii ollásávt šleđgâlii äššikieđâvušmân. Äššihaldâšemvuáháduv nommâ lii OKV-Vahva, já tot kulá siämmáá olesvuotân ministeriöi já täsivääldi president kanslia Vahva-äššihaldâšemvuáháduvváin. OKV-Vahva tuáimá kuittâg sierâ tain vuáháduvâin.

Äššihaldâšemvuáhádâh ana sistees virgáduv siskáldâs tooimân (haldâttâh-, ekonomiahaldâttâh- já pargoviehâääših) sehe lavâlâšvuotâkocceemtooimân kyeskee aašijd. Vuáhádâh šadda čuávvoo, virgáduv tiäđustivrimvuávám miäldásij válduluokai mield uárnejum äššijuávhoin:

  • haldâttâhääših
  • kuoddâlemääših
  • staatârääđi kocceem
  • tuámustoovlij kocceem
  • ášáskuttei kocceem
  • äššivyeijei kocceem
  • lopelahâalmai kocceem
  • jiešráđálâš kocceem
  • virgeomâhái almottâsah.

Äššihaldâšemvuáháduvâst puáhtá toohâđ ucâmijd ovdâmerkkân ääši kieđâvuššâmnáál pieijee noomâ, ääši čuosâttuv, čuávdustiijpâ, toimâluoka já ääši meripeeivi mield. Riehtikanslervirgáduv tiätuamnâstuvah iä lah äššihaaldâšmist finnimnáál teknisii ohtâvuođâ (su. tekninen rajapinta) vievâst.

Virgáduv äššihaldâšemvuáháduv lasseen virgáduvâst láá pargoviehâaašij já ekonomia-aašij tiätuamnâstuvah (staatâhaldâttuv ohtsâš Kieku-vuáhádâh, mon paijeentuálá Staatâ ekonomia- já pargoviehâhaldâttuv palvâlemkuávdáš, Palkeet). Virgetevdimáid lohtâseijee ucâmušâid kieđâvušeh Valtiolle.fi –palvâlusâst, mon Palkeet paijeentuálá. Riehtikanslervirgádâh västid tiätutáttumáid, moh kyeskih virgáduv tiätuamnâstuvváid, maid kieđâvušeh tain tiätuvuáháduvâin.

Tiätu- já äššikirjetáttumeh vuolgâttuvvojeh riehtikanslervirgáduv kirjimkontturân vuosâsaajeest šleđgâpoostâ peht ([email protected]). Kirjimkonttur eres ohtâvuotâtiäđuh láá: puhelin 02951 62902 já postâčujottâs Oikeuskanslerinvirasto, PL 20, 00023 VALTIONEUVOSTO. Tiätutáttum puáhtá meid kyeđđiđ staatârääđi jyehimkuávdážân čujottâsân Ritarikatu 2B, Helsig (ávus tme 8-16.15) tienuuvt, ete tot lii čujottum riehtikanslervirgádâhân.

Kieđâvuššâmnáál orroo aašijn äššikiirjij almolâšvuotân kyeskee aašijd čuávdá virgáduvâst tot, mon čuávdimnáál kieđâvuššâmnáál orroo äšši lii (riehtikansler, išeriehtikansler tâi išeriehtikansler sajasâš). Jo nuhhum aašijn äššikirjealmolâšvuođâst meerrid riehtikanslervirgáduv kansliahovdâ. 

Äššikirjekopioin já priintâin puáhtá peerrâđ máávsu tienuuvt ko virgeomâhái tooimâ almolâšvuođâst adelum laavâ (621/1999) 34 §:st asâtteh já staatârääđi riehtikansler miärádâsâst riehtikanslervirgáduv tohâmušâi mäksimnáál oromist (17.11.2005) merideh. Virgádâh ááigu uđâsmittiđ jieijâs máksumiärádâs aldapuátteevuođâst.

Riehtikansler lavâlâšvuotâkocceem čuávdusvuáháduvâst almostiteh čuávdusijd riehtikanslervirgáduv nettisiijđoin suomâkielân já ruotâkielân (www.oikeuskansleri.fi) sehe Finlex-almostittemvuáháduvâst Valtioneuvoston oikeuskansleri (Staatârääđi riehtikansler) -tiätuvuárhást suomâkielân já ruotâkielân (www.finlex.fi/fi/viranomaiset/foka).