Iʹlmmteeisuõjjlummuš
Iʹlmmteeisuõjjlummuš oudd sueʹj måtam puästtadâânnmõõžži iʹlmmteeʹjid. Iʹlmmteei lij ooumaž, kååʹtt tuâjas õhttvuõđâst hoʹhssai veäʹr tuejjummuž Euroopp unioon leʹbe meersaž vuõiggâdvuõđ vuâstta ouddmiârkkân õõlmâs haʹŋǩǩummšin, teäggtemkääzzkõõzzin, veärraunnsi staanvuõđâst leʹbe õõʹnnisueʹjest da tuejjad tõʹst iʹlmmtõõzz iʹlmmtemkanaaʹle. Puästtadâânnmõõžžin iʹlmmtummuš lij vääžnai takai ouddõʹsse ohjjõõvvi vaari da tuõttšõs hääitai ouddǩiõʹtte cõggâm diõtt.
Iʹlmmteeisuõjjlummuž veäkka iʹlmmteei vuäiʹtte iʹlmmted puästtadâânnmõõžžin staanlânji da nuʹtt, što sij identiteʹtt lij suejjuum. Teâtt iʹlmmteei identiteeʹttest lij peittast õnnum teâtt še iʹlmmtõõzz juätkk-ǩiõttʼtõõllmest.
Iʹlmmteeisuõjjlummuš vuâđđââvv iʹlmmteeisuõjjlemläkka (lääddas) da Euroopp unioon iʹlmmteeisuõjjlemdirektiiʹve (lääddas).
Iʹlmmteeisuõjjlummuš ǩeâldd vueʹstt-tååimaid iʹlmmteei vuâstta. Tuâjjuʹvddi ij vueiʹt ouddmiârkkân hueʹneed iʹlmmteei kääzzkõskõõsk määinaid, looppted iʹlmmteei kääzzkõskõõsk leʹbe luämmâʹtted iʹlmmteei iʹlmmtõõzz diõtt.
Iʹlmmteei suõjjlummša lie koumm takai oudldõõzz:
- Iʹlmmteeʹjest lij iʹlmmtempoodd vuâđđtõllum mäinn åskkad, što koon-ne vuâstta veäʹr tuejjummuž kuõskki teâtt tuõʹllai.
- Koon-ne vuâstta veäʹr tuejjummuž kuõskki teâtt kooll iʹlmmteeisuõjjlemlääʹjj suåvldemvoudda.
- Iʹlmmteei iʹlmmat tuâjas õhttvuõđâst hoʹhssjum puästtadâânnmõõžžâst.
Måkam puästtadâânnmõõžžin iʹlmmtõõzz vuäitt tuejjeed?
Iʹlmmtõõzzid vueiʹtet tuejjeed veäʹr tuejjummšin Euroopp unioon leʹbe meersaž vuõiggâdvuõđ vuâstta, mõõk
- lie nåkam, koin raŋstet
- vuäiʹtte jååʹđted seuʹrrjõsmahssu leʹbe
- vuäiʹtte tuõđlânji vaareed takai ouddõõzz teâuddjummuž.
Iʹlmmtõõzzid vueiʹtet tuejjeed täin suõʹrjin hoʹhssjum puästtadâânnmõõžžin:
- õõlmâs haʹŋǩǩummuž lokku vääʹldǩani peälštem- da staanvuõtthaʹŋǩǩummšid
- finansskääzzkõõzz, -ouddaz da -markkân
- teäʹǧǧpõõssmõõžž da terroriism teäggtummuž cõggâm
- ooudas-staanvuõtt da õõlǥtõõzzimeâldlažvuõtt
- jååttlõkstaanvuõtt
- pirrõs-suõjjlummuš
- šuõnstem- da atomstaanvuõtt
- veärraunnsi da kuånsttjeäʹvvsi staanvuõtt di jieʹllʼji tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem
- Euroopp unioon toiʹmmjummšest tuejjuum suåppmõõžž 168 artiklast jurddum meertiõrvâsvuõtt
- õõʹnnisueʹjj
- privaattlažvuõđ da persoonteâđai sueʹjj
- neʹtt- da teâttriâžldõõǥǥi staanvuõtt.
Lââʹssen iʹlmmtõõzzid vueiʹtet tuejjeed
- veäʹr tuejjummšest Euroopp unioon vääraihååid leʹbe koolai teâuddmõõžž leʹbe unioon puåttji leʹbe väärai noorrmõõžž kuõskki vuâkkõõzzi vuâstta
- veäʹr tuejjummšest veäʹǩǩvuõđi leʹbe riikktuärjjõõzzi miõttmõõžž, âânnmõõžž leʹbe mååustpeʹrrjummuž kuõskki vuâkkõõzzi vuâstta
- veäʹr tuejjummšest ǩeâštʼtemvuâkkõõzzi vuâstta
- veäʹr tuejjummšest põrggsi da õutstõõzzi piiđvuâkkõõzzi vuâstta leʹbe jäʹrjstõõllmõõžžin piiđouddõõzzi vuäǯǯam diõtt
- veäʹr tuejjummšest õõʹnni suejjeem diõtt šiõttuum lääʹjjšiõttummuž vuâstta.
Čårstõkkân suåvldemvoudda lääʹjj jeät kuuitâǥ suåvlduku veäʹr tuejjummša tõn vuâstta, mii kuâskk taalkâslääʹjj šiõtlmid privattoummu persoonlaž talkksi puʹhttmest jânnma leʹbe sosiaalhuâl kääzzkõsjälstummšest da viõusuum kääzzkõsjälstemjuâkksest, måtam oummu siisklõõžži, koođõõzzi da seellai taalkâstiõđlaž ââʹnnmest uvddum lääʹjj šiõtlmid leʹbe måtam raajid râstldeei tiõrvâsvuõtthuâl uvddum lääʹjj šiõtlmid. Looǥǥ lââʹzz iʹlmmteeisuõjjlemlääʹjj 2 paragraaff 2 momeeʹnt čårstõõǥǥin suåvldemvoudda.
Puäst-teâđai iʹlmmtummšest jääutai raŋstet, da tõʹst vuäitt seuʹrrjed pååʹmehkoʹrvveemõõlǥtemvuõtt.
Måkam oummuid iʹlmmteei suõjjlummuž uuʹdet?
Iʹlmmteeisuõjjlemlääʹjj meâldlaž sueʹj uuʹdet iʹlmmteeja, kååʹtt iʹlmmat tuâjas õhttvuõđâst hoʹhssjum puästtadâânnmõõžžâst.
Iʹlmmteei vuäitt leeʹd
- tuâjj- leʹbe veʹrǧǧkõõskâst
- jiõččnaž ämmatharjjteei
- vuässõsvuäʹmsteei
- õutstõõzz leʹbe foond halltõõzz leʹbe vaaldšemsuåvtõõzz vuäzzlaž leʹbe tååimtemjååʹđteei
- jiõččvääldlaž tuâjjlaž
- haʹrjjtõõlli.
Iʹlmmteei vuäitt še tuejjeed iʹlmmtõõzz veäʹr tuejjummšest tuâj oudldam saǥstõõllmõõžži leʹbe juʹn puuttâm tuâjas ääiʹj šõddâm aaʹšši vuâstta. Iʹlmmtõõzz vuäitt tuejjeed, håʹt saǥstõõllmõõžž jie leʹčče jååʹđtam tuâj älggmõʹšše.
Lââʹssen sueʹj uuʹdet ooumže, kååʹtt vieʹǩǩat iʹlmmteei iʹlmmtem-mõõntõõllmõõžžâst leʹbe lij õhttvuõđâst iʹlmmteeja da lij še vaarâst tuâjas leʹbe sââʹjes diõtt šõddâd vueʹstt-tååimai vuâlla iʹlmmtõõzz diõtt. Näkam ooumaž vuäitt leeʹd ouddmiârkkân tuâjjpääiʹǩ oskkumooumaž, oskkumväʹlddneǩ, reâuggsuõjjlemåskkooumaž, jeeʹres tuâjjlažkååʹdd eeʹttkõʹstti leʹbe iʹlmmteei suåppmõškueiʹmm, tuâjjtaaurõš leʹbe ruått.
Koozz iʹlmmtõõzz tuejjeet?
Organisaatiost hoʹhssjum puästtadâânnmõõžžâst tuejjeet iʹlmmtõõzz vuõss-sâjjsânji kõõččmõõžžâst åårrai organisaatio siisklaž iʹlmmtemkanaaʹle. Iʹlmmtõõzz lij vueiʹtlvaž tuejjeed tiõttum vuõʹjjin še vuõiggâdvuõttkanslerkonttâr kõskkuum åålǥlaž iʹlmmtemkanaaʹle leʹbe vuõiʹǧǧest tåimmvälddsaž veʹrǧǧnekka.
Vuõiggâdvuõttkanslerkoontâr serdd kõskkuum åålǥlaž iʹlmmtemkanaaʹle tuejjuum iʹlmmtõõzzid tåimmvälddsaž veʹrǧǧnekka, kååʹtt tuʹtǩǩad iʹlmmtõõzz da alttad taarblaž tååimaid.
Looǥǥ lââʹzz vuõiggâdvuõttkanslerkonttâr kõskkuum åålǥlaž iʹlmmtemkanaalâst.