Almotteijeesuojâlem
Almotteijeesuojâlem addel syeje motomij puástukevttimij almotteijeid. Almotteijee lii olmooš, kote pargos ooleest huámmáš Euroop union tâi aalmuglii rievti rikkom ovdâmerkkân almos hahâmijn, ruttâdempalvâlusâin, purrâmušveerhij torvolâšvuođâst tâi kulâtteijeesyejeest já taha tast almottâs almottâskanavan. Puástukevttimijn almottem lii tehálâš almos hiätun čyeccee uuhkij já tuođâlij hááitui muuneeld estim várás.
Almotteijeesuojâlem vievâst almotteijeeh pyehtih almottiđ puástukevttimijn torvolávt já tienuuvt, ete sii persovnvuotâ lii syeijejum. Tiätu almotteijee persovnvuođâst lii tiätu, mon kalga toollâđ syeligâsâst meid almottâs jotkâkieđâvušmist.
Almotteijeesuojâlem vuáđuduvá almotteijeesuojâlemlaahân (suomâkielân) já Euroop union almotteijeesuojâlemdirektiivân (suomâkielân).
Almotteijeesuojâlem kiäldá vyestitooimâid almotteijee kuáttá. Pargoadeleijee ij pyevti ovdâmerkkân hiäjusmittiđ almotteijee palvâlemkoskâvuođâ iävtuid, lopâttiđ almotteijee palvâlemkoskâvuođâ tâi pieijâđ almotteijee págguluámun almottâs keežild.
Almotteijee suoijâlmân láá kulmâ almos iähtu:
- Almotteijest lii almottemmuddoost vuáđustâllum suijâ oskođ, ete rikkomân kyeskee tiätu tuálá tiäivás.
- Rikkomân kyeskee tiätu kulá almotteijeesuojâlemlaavâ heiviittemsuárgán.
- Almotteijee almoot pargos ooleest huámmášum puástukevttimist.
Magarijn puástukevttimijn almottâs puáhtá toohâđ?
Almottâsâid puáhtá toohâđ Euroop union tâi aalmuglii rievti rikkomijn, moh
- láá ráŋgášem vuálásiih
- pyehtih jođettiđ čuávumušmááksun tâi
- pyehtih tuođâlávt uhkediđ almos hiäđu olášume.
Almottâsâid puáhtá toohâđ čuávuváin suorgijn huámmášum puástukevttimijn:
- almoliih hahâmeh eereeb piäluštâs- já torvolâšvuotâhahâmeh
- finanspalvâlusah, -pyevtittâsah já -markkâneh
- ruuđâpoossâm já terrorism ruttâdem estim
- pyevtittâstorvolâšvuotâ já vátámâšâimiäldásâšvuotâ
- jotolâhtorvolâšvuotâ
- pirâssuojâlem
- suonjârdem- já váimustorvolâšvuotâ
- purrâmušveerhij já fuođârij torvolâšvuotâ sehe ellei tiervâsvuotâ já pyereestvaijeem
- Euroop union tooimâst tohhum sopâmuš 168 artikkâlist uáivildum aalmugtiervâsvuotâ
- kulâtteijeesyeji
- priivaatvuođâ já persovntiäđui syeji
- netti- já tiätuvuáháduvâi torvolâšvuotâ.
Toos lasseen almottâsâid puáhtá toohâđ
- Euroop union varijtipšomân tâi koloi olášutmân tâi union puáđui tâi omâduv nurâmân kyeskee njuolgâdusâi rikkomist
- torjui tâi staatâtorjui mieđeetmân, kevttimân tâi maassâdperâmân kyeskee njuolgâdusâi rikkomist
- kištottâllâmnjuolgâdusâi rikkomist
- finnoduvâi já siärvusij viärunjuolgâdusâi rikkomist tâi orniimijn viäruhiäđui finniimân
- kulâtteijee suoijim várás asâttum lahâasâttem rikkomist.
Spiekâstâhhân heiviittemsuárgán laavâ iä kuittâg heivit rikkomân, mii kuáská talhâslaavâ njuolgâdussáid priivaatulmuu persovnlij talkkâsij pyehtimist enâmân tâi sosiaalhuolâttâs palvâlemasâmist já pehtilittum palvâlemaassâmohtâduvâst, motomáid ulmuu orgaanij, kođosij já seelâi talhâstieđâlii kiävtust adelum laavâ njuolgâdussáid tâi motomáid raajijd rastaldittee tiervâsvuođâhuolâttâsâst adelum laavâ njuolgâdussáid. Luuvâ lase almotteijeesuojâlemlaavâ 2 ceehi 2 moomeent spiekâstuvâin heiviittemsuárgán.
Puástutiäđui almootmist tátulávt kalga ráŋgášiđ, já tast puáhtá čuávvuđ vaahâgsajanmáksukenigâsvuotâ.
Magaráid ulmuid almotteijee suojâlem adeluvvoo?
Almotteijeesuojâlemlaavâ miäldásâš syeji adeluvvoo almotteijei, kote almoot pargos ooleest huámmášum puástukevttimist.
Almotteijee puáhtá leđe
- pargo- tâi virgekoskâvuođâst
- jiečânâs áámmáthárjutteijee
- uásusomâsteijee
- siärváduv tâi siättus stiivrâ tâi haldâttâhrääđi jeessân tâi toimâttâshovdâ
- rijjâtátulâšpargee
- hárjuttellee.
Almotteijee puáhtá meid toohâđ almottâs pargo ovdedeijee ráđádâlmij tâi jo nuuhâm pargo ääigi tábáhtum rikkomist. Almottâs puáhtá toohâđ, veikâ ráđádâlmeh iä liččii jođettâm pargo älgimân.
Toos lasseen syeji adeluvvoo ulmui, kote iššeed almotteijee almottemmonâttâlmist tâi lii ohtâvuođâst almotteijei já lii meid uhkeest jieijâs pargo tâi sajattuv tiet karttâđ vyestitooimâi čuosâttâhhân almottâs keežild. Taggaar olmooš puáhtá leđe ovdâmerkkân pargosaje luáttámušolmooš, luáttámušváldálâš, pargosuojâlemváldálâš, pargovievâ eres ovdâsteijee tâi almotteijee sopâmuškyeimi, pargoskippáár tâi hyelkki.
Kuus almottâs tahhoo?
Organisaatiost huámmášum puástukevttimist almottâs tahhoo vuosâsaajeest ton organisaatio siskáldâs almottâskanavan. Almottâs lii tiätutábáhtusâin máhđulâš toohâđ meid riehtikanslervirgáduv čuákkejum olgoldâs almottâskanavan tâi njuolgist toimâváldálii virgeomâhâžân.
Riehtikanslervirgádâh sirdá čuákkejum olgoldâs almottâskanavan tohhum almottâsâid toimâváldálii virgeomâhâžân, kote totká almottâs já aalgât tárbulijd tooimâid.
Luuvâ lase riehtikanslervirgáduv čuákkejum olgoldâs almottâskanavast.